üldine

kuumaõhupalli määratlus

Kuumaõhupalli peetakse veesõiduki tüübiks, mis võimaldab inimestel õhuruumis liikuda, kuigi enamikul juhtudel on selline liikumine lihtsalt meelelahutuslik ja ajutine. Kuumaõhupall töötab erinevate gaaside liikumisel, mis võivad olla kuumad või mitte. Nende gaaside impulss paneb ulatuslikust kangast moodustatud kambri õhus liikuma, lisaks tõuseb kõrgus ja eraldub maapinnast. Tavaliselt ei täida kuumaõhupallid tavalist transpordifunktsiooni, nagu seda teevad teised lennukid (lennukid, helikopterid), vaid on rohkem seotud meelelahutustegevuse, võistluste jms.

Kuumaõhupall koosneb kolmest osast: esiteks, ja mis kõige tähtsam, see on kamber, milles õhk hoitakse. Selle kambri moodustab ulatuslik kangas, mis võtab tilga kujuga sarnase kuju ja jääb alt avatuks. See on selles osas, kuhu sisestatakse õhupalli mobiliseerimiseks kasutatav gaas ja mis hoiab kangast täielikult välja sirutatud. On väga oluline, et õhukambris ei tekiks auke ega kahjustusi, sest siis ei liiguks raketikütuse liikumine piisaval määral ning kuumaõhupall võib alla kukkuda.

Siis on mootor ehk termostaat, see, mis gaasi edasi viib ja mida saab vastavalt vajadusele käsitsi juhtida (näiteks õhu intensiivsust tõsta või langetada vastavalt sellele, kas on vaja langetada või kõrgust tõsta). Lõpuks on kolmas osa see, mida tuntakse gondlina ja kus asuvad õhupalli reisijad ja meeskond. See gondel on tavaliselt väike ja seotakse tugevate nööride ja trosside abil ülemise osa kanga külge.

Kuumaõhupalli töö sõltub täpselt propellendina kasutatava gaasi liikumisest. See tähendab, et see ei ole elektriline ega mehaaniline, vaid sõltub gaasivahetusest. On kahte peamist tüüpi: õhupallid, mis liiguvad kuuma õhuga (st kui mootorist soojendatakse sama hapnikku, mis on kambri sees) ja õhupallid, mis kasutavad gaase, nagu vesinik, heelium või metaan, mis põhjustavad selle muutumist. õhupalli kaal atmosfääri õhu massi suhtes ja seega võib see tõusta või langeda.

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found