Mõiste ametliku definitsiooni järgi võime öelda, et ümberlükkamine on teatud argumendile, ettepanekule või ideele kõne kasutamise kaudu vasturääkimine, vastuseisu näitamine või vastuväide. Selles tegevuses on võimalik kasutada muid väiteid (nii olemasolevaid kui ka uusi), mis toimivad esimese juhtumi argumentatiivse eitusena.
Ümberlükkamine on üks olulisemaid elemente nii argumenteerimisprotsessis kui ka teaduslikus meetodis, mille abil püütakse luua tõeseid ja kehtivaid teooriaid iga distsipliini uurimiseks. See on hetk, mil pakutud teooria lükatakse tagasi, kuna puuduvad seda toetavad tõendid, samuti valede elementide olemasolu selle koostises. Korralikult tehtud ümberlükkamine ei pruugi mõnikord kehtida seni, kuni vastulauseks kasutatud argumendid on sellise tegevuse jaoks kasulikud. See on üks keele ja diskursuse tunnuseid, kus teatud ideede õige argumenteerimine on olulisem kui tõde ise.
Teooria, ettepaneku või idee ümberlükkamisel tuleb parimate tulemuste saavutamiseks vajalikke argumente ja põhjendusi kasutada asjakohaselt ning muuta ümberlükkamine seega tõeseks ja asjakohaseks. Seega peavad põhjused, mille kohaselt idee tuleb ümber lükata, olema korralikult kinnitatud ja põhjendatud.
Ümberlükkamise läbiviimiseks kasutatakse seda eelkõige teoorias esinevate vastuolude väljatoomiseks. See tähendab, et propositsioonis või argumendis on elemente, mis vastanduvad ja on üksteisega vastuolus, muutes väite terviku kehtetuks. Ümberlükkamise saab lõpetada toiminguga, mida tuntakse kui adynaton milles esitatakse teatud elementide võimatus, kuna need on väljapakutud teooria selliseks kasutamiseks absurdsed või kehtetud.
