Draamakunsti üheks olulisemaks osaks peetavad kostüümid on need, mille põhiülesanne on riietada ja kaunistada erinevaid tegelasi vastavalt näidendi lavastajate ja/või stsenaristide konkreetsele nägemusele. Garderoobi moodustavad sisuliselt kõik need ülikonnad, kleidid ja rõivad, mis iseloomustavad kõnealuse teose tegelasi ning aitavad luua terviklikumat ettekujutust kujutatavast. Tänapäeval peetakse kostüüme näitlemise nii oluliseks osaks, et need on alati kaasatud auhindade ja autasustamistseremooniate hulka.
Alates ajaloo dramaatilise kujutamise varasematest vormidest on kostüümid alati olnud teoste või kunstiliste väljenduste oluline osa. Alates Vana-Kreekast pidi kunstnikel alati olema mingi minimaalne kostüümidetail, mis langes kokku esindatava tegelase vaimuga ja aitas luua terviklikuma ettekujutuse väljamõeldud olukorrast. Modernsuses muutus dramaatiliste kostüümide kunst üha keerukamaks, luues terveid kostüümikomplekte tegelastele, kes pidid olenevalt olukorrast oma kleite samas töös mitmeid kordi vahetama.
Tänapäeval võib kostüümikujunduses olla vaheldumisi ajastulooming (ehk enam-vähem viimistletud rõivaesitlused ajastust, kuhu lugu on seatud) ja kostüümilooming, mis on aktuaalne, kuid on kahtlemata valitud. Kostüümid võivad pealtvaatajate silmis märkamatuks jääda. Selle olemasolu on aga alati väga oluline ka siis, kui see ei räägi ajastukohast garderoobi, sest see on teine element, mis määratleb tegelaskuju ja võimaldab vaatajal teosele tähendust leida.
Mõnel juhul võivad ajastukohased kostüümid nõuda muljetavaldavaid investeeringuid, samuti uskumatuid kujundusi ja kuudepikkust tööd, kuna need on tavaliselt väga keerulised, õrnad ja kunstilised. Samas võivad postmodernsed näidendid demonstreerida huvipuudust traditsiooniliste kostüümivormide vastu ja neist eemalduda, riietades oma tegelased kaltsudesse ja räpastesse riietesse.
