Mõiste avalikustamine viitab toimingule, mille käigus tehakse midagi teatavaks ja seega tehakse see avalikuks, seda teadmist propageeritakse, avalikustatakse.
Tavaliselt kasutatakse sõna avalikustamine viidates erinevat tüüpi ja vormis informatiivsele materjalile, mille põhieesmärk on viia erinevad teemad ühiskonna tavani, teemad, mis võivad olla raskemini mõistetavad või mitte traditsioonilised, muuta need taskukohasemaks ja arusaadavamaks. kõigile publikule.
Avalikustamine on alati seotud millegi avaldamise või propageerimisega, kuna avalikustamine ei saa toimuda, kui teatud andmete või teabe kogum jääb üheainsa isiku valdusesse. Seetõttu on avalikustamine see, mis võimaldab ühiskonnal saada erinevat tüüpi andmeid enam-vähem organiseeritud viisil. Neid andmeid saab tavaliselt avaldada kasulikel eesmärkidel, kuigi paljudel juhtudel on isiku- või erateabe avalikustamine seotud uudishimuga, mitte tegelikult kasulikuga.
Teaduslik levitamine: erialateadmised pakutakse laia avalikkuseni jõudmiseks
Avalikustamine on paljudel juhtudel seotud teaduslike andmete või selliste andmete levitamisega, millele tavainimestel tavaliselt juurdepääsu ei ole, nagu eespool märkisime. See toimub kirjanduse kaudu, et tuua suur osa elanikkonnast lähemale töödeldavale ja juurdepääsetavateks andmeteks muudetud teabele. Teaduslik levitamine võib toimuda näiteks kirjanduslikus vormis või võimsate teaduspublikatsioonide kaudu kõigile neile, kes teaduslikke ülesandeid ei täida.
Teadusliku levitamise teel tehtav töö on olulise tähtsusega, kuna see muudab teadmised ja teemad kättesaadavamaks, mis on põhimõtteliselt reserveeritud erivaldkondadele. See kasutab näiteks vähem tehnilist ja kõnekeelt, millest laiem avalikkus lihtsal viisil aru saab, ja seega saab lihtrahvas, kuigi neil puudub eelnev ettevalmistus või teadmised, õppida andmeid ja avastusi, mis võimaldavad neil mõista mõningaid oma tegelikkuse küsimusi, parandada oma tervist ja isegi aidata kaasa looduskeskkonna eest hoolitsemisele. Seda tüüpi levitamine toimub traditsiooniliselt spetsiaalsete ajakirjade, televisiooni, raadio ja Interneti kaudu ajaveebides või spetsiaalsetes veebisaitides.
Avalikustamine on kahtlemata kogu meedia esmane eesmärk. Ilma andmete avaldamise võimaluseta poleks neid olemas. Avalikustamist saab tänapäeval teha arvukate ja väga võimsate meetodite abil, mida on nende laialdase leviku ja vahetu tõttu üha raskem kontrollida. Teemade, ruumide, tugede ja andmete mitmekesisus, mille abil seda saab levitada, muudab teabereklaami ka ajaloos väga keeruliseks ja ainulaadseks nähtuseks.
Protsess, mis arenes koos kommunikatsiooni ja tehnoloogia arenguga
Avalikustamine on protsess, mis on aastate jooksul vormi poolest muutunud ja loomulikult ka tehnoloogia kasutuselevõtuga selles protsessis. Kui trükipress või internet polnud veel projekt, toimus teadmiste ja teemade levitamine ainult suulise kaudu. Selline olukord tekitas kohati arusaamatusi, sest loomulikult oli võimalus, et info ei jõudnud kohale mitte õigel viisil, vaid mitme valeandmetega.
15. sajandil, trükiajakirjanduse tulekuga, sai teadmiste ja uudiste levitamist ulatuslikumaks muuta ning rääkimata võimalustest, mida internet ja massimeedia selles küsimuses tänapäeval pakuvad. Mõlemad võimaldavad igasugusel sisul mõne minutiga planeedi ühelt küljelt teisele jõuda.
Nüüd, ja eriti Internetis ilmuva teabega, peate olema ettevaatlik, sest sageli esitatakse see teatud teabena, mis on ekslik või vale.
