Lausetes esitatakse erinevaid suhteid neid moodustavate erinevate elementide vahel. Nendest suhetest tekivad lause nn süntaktilised funktsioonid, nagu otsene ja kaudne objekt, mida nimetatakse ka otseseks ja kaudseks objektiks.
Mõlemal täiendil on suhe lause verbiga väljendatud tegevusega
Seda nimetatakse otseseks objektiks, kuna verbi tegevus langeb sellele ilmselgelt ja otsesel viisil, samas kui me räägime kaudsest objektist, kuna verbi tegevus langeb sellele sekundaarsel viisil, see tähendab kaudselt.
Lausest "Rääkisin tõtt oma õpetajale" leiame otsese objekti (tõde) ja kaudse objekti (minu õpetaja). Tegusõna tegevus langeb otsesele objektile ja sekundaarselt kaudsele objektile.
Näited otsesest ja kaudsest objektist
Esimene väljendab verbi kaudu subjekti kohta öeldut. Sel viisil, kui ma ütlen "Manuel on näinud mängu", peame otsese objekti tuvastamiseks esitama küsimuse "mida tegusõnale", see tähendab "mida on Manuel näinud". Sel juhul on vastuseks „tikk". Sel viisil on „tikk" lause otsene objekt.
Kaudne objekt on verbaalse tuumaga kaasas olev modifikaator ja seetõttu peame selle tuvastamiseks esitama küsimuse või kelle jaoks verbile. Seega lauses "Tegin Agnesele tordi" tuleks küsida järgmine küsimus: kellele ma tordi tegin. Sel juhul on vastus "Inese jaoks". Sel moel on "Inési jaoks see kaudne objekt". Selles lauses toimib "kook" otsese objektina.
Kuigi verbi küsimused on mõeldud mõlema täiendi tuvastamiseks, ei ole see meetod alati määrav otsese ja kaudse objekti tuvastamisel. Selles mõttes ei viita otsene objekt alati objektidele ja kaudne objekt ei viita alati ka inimestele.
Lauses "Luis kirjutas luuletuse" toimib luuletus otsese objektina, kuna selle võiks asendada luuletusega, see tähendab "Luis kirjutas selle". Seega, kui võimaliku otsese objekti saab asendada sõnadega “lo”, “la”, “los” või “las”, on see tõesti otsene objekt. Lauses "Francisco suudles Mariat" on Maria jaoks otsene objekt, sest me võiksime öelda "Francisco suudles teda".
Lisaks otsesele ja kaudsele objektile on lausel ka kaudseid täiendeid
Kaudsed täiendid on need, mis kirjeldavad teatud olukorra kujunemise viisi.
Lausest "Täna on leivanoaga lõigatud kaks korda" leiame kolm kaudset täiendit: "Täna" on aja kaudne täiendus, "leivanoaga" on instrumendi kaudne täiendus ja "kaks korda" on kvantiteedi kaudne täiendus.
Fotod: Fotolia - Robert Kneschke / Drubig
