Nõudel matemaatika, a logaritm kas ta on eksponent, millele on vaja tõsta teatud positiivse suuruseni, et tulemuseks oleks teatud arv. Seda tuntakse ka kui eksponentsiaalfunktsiooni pöördfunktsiooni.
Vahepeal nimetatakse seda logaritm matemaatilisele tehtele, mille kaudu, andes resultantarvu ja võimendusbaasi, tuleb eelnimetatud tulemuse saavutamiseks leida astendaja, milleni baasi tuleb tõsta.
Nagu liitmise ja korrutamise puhul, millel on vastandtehted, jagamine ja lahutamine, on logaritmeerimisel pöördfunktsioon astendamine.
Näide: 10 (2) = 100, 100 aluse logaritm 10 on 2 ja see kirjutatakse järgmiselt: log10 100 = 2.
Seda arvutusmeetodit läbi nn logaritmide ajendas John napier XVII sajandi alguses.
Logaritmiline meetod mitte ainult ei aidanud kaasa teaduse edenemisele, vaid sai ka astronoomia valdkonna põhivahendiks, muutes väga keerukad arvutused lihtsamaks.
Logaritme kasutati laialdaselt geodeesias, rakendusmatemaatika mõnes harus ja meresõidus, kui kalkulaatorid ja arvutid ei olnud veel konkreetne fakt, nagu praegu.
