Klient on nii äri- ja turundustegevuseks kui ka üksikisiku, subjekti või üksuse arvutamiseks, kes pääseb juurde teise pakutavatele ressurssidele, toodetele või teenustele.
Ettevõtluses on klient isik, kes finantstehingut või vahetustehingut vahendades omandab mis tahes toote ja/või teenuse (tehnoloogiline, gastronoomiline, dekoratiivne, mööbel või kinnisvara jne). Klient on ostja või tarbija sünonüüm ja ta liigitatakse aktiivseks ja mitteaktiivseks, sagedase või juhusliku ostu sooritajaks, suure või väikese ostumahuga, rahulolevaks või rahulolematuks ning vastavalt sellele, kas ta on potentsiaalne. Müüja või turundaja peab kindlasti arvestama nii iga kliendi vajadusi kui ka ootusi.
Arvutite jaoks nimetatakse arvutit või protsessi omakorda kliendiks, mis pääseb juurde teise arvuti või serveri ressurssidele, sageli kaugjuhtimisega. See on arvutirakendus, mille eesmärk on digitaaltehnoloogia kaudu samadele teenustele juurde pääseda.
Arvutiklient on tänapäeval programm, mis nõuab eranditult ühendust mõne muu programmiga, mis tavaliselt asub teises arvutis või serveris. Seega on väliste andmete hankimiseks, teiste kasutajatega suhtlemiseks, teabe jagamiseks ja kaugressursside kasutamiseks vaja klienti. Tüüpiline arvutiklient, kuigi me seda selliseks ei pea, on veebibrauser, mis võimaldab teistel serveritel pakkuda utiliite ja rakendusi, ilma et kasutaja peaks uut programmi installima.
Kliente võib olla igasuguseid. Parim kerge või "loll", on need, mis iseenesest ei suuda peale serveriga ühenduse loomise ühtegi reaalset toimingut teha. Kuid tänapäeval on keerukaid kliente, mis kasutavad Java keeli ja DHTML-i funktsioone, et anda kasutajale rohkem funktsioone. Neid võib nimetada hübriidkliendid, kuna see mitte ainult ei loo ühendust serveriga, vaid on võimeline ka kasutamiseks andmeid töötlema. Teine juhtum on see rasked kliendidKuigi nad saavad andmeid salvestada ja töödelda, vajavad nad enamiku utiliitide jaoks serverit. Nende tüüpiline näide on meiliprogrammid.
Viimastel aastatel on peer-to-peer arvutivõrgud, nn "peer-to-peer", milles mõistetakse, et pole püsikliente ega servereid, vaid rida sõlme, mis käituvad nii ühe kui teisena, alternatiivselt või samaaegselt failide ja andmete jagamiseks erinevate arvutite vahel.