Nagu nimigi osutab, on impersonaalsed verbid need, millel ei ole isikut, see tähendab, et nad ei sisalda isikulist asesõna ja seetõttu pole neil subjekti. Umbisikulised verbid, mida nimetatakse ka defektideks, on nn meteoroloogilised verbid (näiteks verbivormid nagu sajab või sajab lund), verb omama ainsuse kolmanda isiku vormiga (tuleb olema, oli või seal on) ja ka siis, kui seda kasutatakse, on ta umbisikuline (seda öeldakse või räägitakse).
Illustreerivad näited umbisikuliste tegusõnadega lausetest
Kui ma kinnitan "troopilises metsas sajab palju", siis näeme, et meil on teave tegevuse toimumiskoha (troopiline mets) ja vihma koguse kohta (palju), kuid teemat ei kuvata, kuna üks sooritab toimingu. Sel juhul räägiksime lausest umbisikulise verbiga vihma.
Öeldes "kapis on palju särke", on näha, et seal on otsene täiend (palju särke), kuid pole ka subjekti, kuna me kasutame verbi omama, mis on isikupäratu. Selles mõttes tuleb meeles pidada, et poleks õige väita, et "kapis oli palju T-särke", kuna ainsus peab alati olema, olenemata sellest, kas otsene objekt on ainsuses või mitmuses.
Lausest "koidab väga vara" leiame umbisikulise lause, sest verb päikesetõus viitab loodusnähusele ja järelikult puudub sellega kaasnev subjekt.
Isikupäratu suhtlemine versus isiklik suhtlemine
Kui me suhtleme, saame rääkida ebaisikuliselt. Seega, kui ma ütlen "polnud mõtet" või "see paneb asjad negatiivselt paistma", siis me suhtleme ebaisikuliselt ja sel viisil ei ole kõneleja sõnumisse emotsionaalselt kaasatud. Kui tahame edastada oma sidet oma ideedega, seisame silmitsi isikliku suhtlemise asjaoluga. Selles mõttes on väga erinev öelda "ma pean sind eksivaks" või "teid peetakse eksijaks".
Lausete liigitus subjekti tüübi järgi
Olenevalt subjekti tüübist on eelmainitud umbisikulised laused ja teisalt isikulaused. Isiklikuks lauseks loetakse lauset, millel on subjekt, mis võib olla lauses eksplitsiitne subjekt (ma olen näljane või Juan joob piima) või kaudne subjekt (nimetatakse ka elliptiliseks subjektiks), nagu see oleks järgmised laused: toon hiljem või läheme kinno (esimeses lauses implitsiitseks subjektiks mina ja teises meie).
Tuleb märkida, et mõnel juhul tunneme lause subjekti selle kontekstist, nagu näiteks liitlauses "Ta tuleb homme teie kohvrile järele, see oli punane, eks?" verbivorm oli viitab kohvrile, mis toimib kaudse subjektina.
Mõnes lauses ei ole subjektiks nimi- ega asesõna, vaid kasutatakse kollektiivset subjekti (näiteks lauses "rahvahulk käis peol" on rahvahulgal subjekti funktsioon).
Fotod: iStock - LaraBelova / Tempura
