suhtlemine

jutu määratlus

Sõna vestlus tähistab seda vestlus, mis on üldiselt sõbralik ja mitteametlik ning mida peetakse teise inimesega või mitmega, kes tegutsevad vestluspartnerina, mille missiooniks on muuhulgas mõnda teemat kommenteerida, sõnastada või millestki teada saada..

Mitteametlik vestlus kahe või enama inimese vahel, milles nad kommenteerivad ühte või mitut huvipakkuvat teemat

Seda iseloomustab selle mitteametlikkus ja vähene pidulikkus ning kuigi saab lahendada asjakohaseid ja sügavaid küsimusi, on tavaline ka vestelda triviaalsetest asjadest ja vahetada ühelt teemalt teisele, eriti kui tegemist on vestlustega sõpradelt, keda ei nähtud. kaua aega tagasi ja nad jõuavad kohtumisele.

Igaühel on oma kõnekord ja nad vahetavad kõne edasi-tagasi reisil rolle.

Vestluse üks silmapaistvamaid omadusi on see, et igal vestluspartneril on oma ruum rääkida, end väljendada, kuid nad peavad andma sama palju aega ka inimesele, kellega nad räägivad, st tagasiside on vestluses hädavajalik. pidev nende seas, kes selles osalevad.

Vestluspartnerid näiteks vahetavad vestluses pidevalt oma rolle, mõnel hetkel on nad info vastuvõtjad ja teisel edastajad, kuna sõnum on üles ehitatud igaühe sekkumisest.

Esineja kord ei ole ette nähtud ega ette nähtud, nagu see võib juhtuda konverentsil, kus see on ette planeeritud, vaid esineja vahetub spontaanselt ja loomulikult ning olenevalt kõne dünaamikast.

Seevastu kõne oleneb üldiselt raamistikust, milles see toimub, st kui tegemist on mitteametliku kõnega, siis valivad osalejad teemad ja varieerivad neid, kui on kõne. Konkreetsel teemal korraldatud kõne, milles osaleb mitu esinejat, keerleb see üleskutse teema ümber ja on väljendunud suurema formaalsusega.

Tehnoloogia areng võimaldab vestelda ilma vestluste kaudu näost näkku viibimata

Teise inimesega või mitmega vestlemiseks ei ole vaja sellega näost näkku olla, st vestlus võib toimuda ka siis, kui asjaosalised ei viibi samas füüsilises ruumis ja see juhtub eelkõige tänu tehnoloogia eelised, mis võimaldavad meil teiste seadmete hulgas pidada vestlusi telefoni, Interneti kaudu vestluse või videovestluse kaudu, arvuti või nutitelefoniga.

Tehnoloogias toimunud fantastiline areng, mis on toimunud Interneti ja paljude teiste seda tüüpi ühenduse kaudu toimivate rakenduste leiutamisega, seisneb selles, et saate teistega vestelda ilma sõnagi lausumata, näiteks võimaldavad vestlused reaalajas kirjalike sõnumite vahetamiseks kahe või enama inimese vahel, isegi paljud seda tüüpi rakendused on viimastel aastatel lisanud võimaluse salvestada helisõnumeid, et vältida teisele kirjutamist või helistamist.

Sel viisil saate vestelda ka vestlushelide kaudu.

Vestlused on tänapäeva maailmas ülilaialt levinud kiirsuhtlustööriist, mida saab kasutada mobiiltelefonides ja arvutites, kuigi mobiiltelefonid on vestluse kasutamises esmatähtsad, sest nad saadavad kasutajat kogu päeva.

Lühike suuline väitekiri

Teisest küljest kutsume sisse ka oma keeles talk to et lühiajaliste ja poolformaalsete omadustega suuline väitekiri, sest kui võrrelda seda konverentsiga, siis viimast iseloomustab tavaliselt formaalsemate tunnuste esitamine kui kõnelustel, kus esinejate ja avalikkuse vahel toimub lõdvem ringreis.

Hariduskeskkondades on seda tüüpi ürituste läbiviimine tavaline, kui soovitakse õpilastele mingis küsimuses valgust heita.

See avalikustatakse selle teema spetsialisti ütlustega.

Seega on narkomaania ekspertarst parim spetsialist, kes selgitab õpilastele sõltuvuse üksikasju ja selle saatuslikke tagajärgi.

Kõne struktuur

Tavaliselt korraldatakse kõnelused järgmistest osadest: avamine (lausest teatatakse kõne algus), orientatsiooni (see tähendab teema esitlust), arenev (See koosneb kõnes osalenute erinevatest osalustest) järeldus (vestlusteema lõpeb lõpetamisega) ja sulgemine (vestlus lõpetatakse formaalselt mõne lõpufraasi kasutamisega).

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found