suhtlemine

tekstimarkerite määratlus

Teksti korrektseks kirjutamiseks on vaja täita teatud põhinõuded. Seega on oluline järgida grammatikareegleid, järgida õigekirjareegleid ja kasutada iga konteksti jaoks sobivat sõnavara.

Samamoodi, et kirjutises oleks sisemine sidusus ja argumenteeriv niit, on vaja kasutada tekstimarkereid, st lühikeste ja sõltumatute keelestruktuuride kogumit, mis aitavad lauseid struktureerida, ette näha ja ühendada.

Nende eesmärk on parandada kirjutise sidusust ja sisemist sidusust.

Tekstiliste markerite erinevad modaalsused

Kui tahame hinnangut rõhutada või tugevdada, võime kasutada erinevaid valemeid, näiteks "kõige olulisem", "teisisõnu", "see tähendab", "see tähendab", "selgesõnalisem" jne.

Kui kavatseme argumenti struktureerida või korraldada teatud hierarhilise järjestusega, võime kasutada järgmisi valemeid: "esimene", "lõpetama", "teisalt", "viimane", "ka" jne.

Kui soovite edastada lähenemise ideed, võite kasutada järgmisi markereid: "umbes", "ligikaudu", "mõned" ja nii edasi.

Põhjusliku seose kindlakstegemiseks kasutatakse mõningaid struktuure: "seega", "siis", "järelikult", "seetõttu" ...

Kui kirjaliku sõnumi eesmärk on teha võrdlusi, on enimlevinud tekstilised markerid "meeldib" või "meeldib".

Levinuimad opositsioonimarkerid on: "aga", "veel", "isegi", "samas" ja "sellest hoolimata".

Tõenäosust või kahtlust antakse edasi selliste valemitega nagu "võib-olla", "nii tundub", "võib-olla" jne.

Mõnikord kasutatakse tekstilisi markereid, mis tagavad diskursuse teatud järjepidevuse, näiteks "hästi" või "seda öelnud".

Suulises suhtluses kasutatakse teatud struktuure, et teha märkusi marginaalil ja ilma sõnumiga otsese seoseta, näiteks "muide" või "nüüd, kui ma sellele mõtlen".

Elemendid, mis aitavad tõlgendada teksti või suulist sõnumit

Markerid või tekstiühendused võimaldavad luua seoseid kahe või enama idee vahel, mis säilitavad teatud loogilise seose. Ilma nende struktuuride õige kasutamiseta kaotab tekst oma sidususe ja tähenduse.

Teisalt on see keeleline ressurss, mis võimaldab argumenteerimisprotsessis ideid õigesti ja ladusalt edasi anda. Sõnumi õigel väljendamisel võib ühe või teise markeri kasutamine olla määrav.

Lingvistiliselt on tekstikonnektorid perifeersed elemendid, st nad ei kuulu põhiväite hulka, kuid ilma nendeta oleks teksti tähenduse tõlgendamine võimatu.

Levinumad markerid on organiseerijad, konnektorid, ümbersõnastajad ja argumenteerijad. Need elemendid on osa nii kirjalikust kui ka suulisest suhtlusest.

Foto: Fotolia - Tinica10

$config[zx-auto] not found$config[zx-overlay] not found