Vastuvõtukinnitus on kommunikatsioonidistsipliinides ja -tehnoloogiates vastussõnum, mis kinnitab, et teatud suhtlus on tegelikult sihtkohta jõudnud.
Vastuvõtukinnituse tähtaeg on lai ja viitab erinevatele suhtlusolukordadele, mis võivad tekkida isiklikult, posti teel, e-posti teel või muude tehnoloogiliste stsenaariumide korral. See tagastusfunktsioon tagab, et sõnum on õigesti vastu võetud ja et pole esinenud vigu, probleeme või muid ebamugavusi, mis võivad olla kaudsed, tehnilised või isiklikud.
Traditsioonilises suhtlusmudelis loetakse lisaks sõnumile ka saatja ja vastuvõtja, kanal, mille kaudu sõnum saadetakse, kontekst, mis viitab konkreetsele edastuskeskkonnale ning kood, mida saatja ja vastuvõtja teavad. saaja suhtlemisel. Ebarahuldava või ebaõnnestunud side on tingitud mis tahes probleemist, mis on tingitud edastuse "mürast", mis võib olla tehniline (näiteks telefoniühendus on katkenud) või inimlik korraldus (näiteks vastuvõtja keeldub sõnumit vastu võtmast).
Vastuvõtukinnituse standard loodi eelkõige eesmärgiga kinnitada saatjale, et tema side on vastu võetud tõhusalt, st et edastussuhe on edukalt loodud.
Näiteks telegrammi postitamisel fikseerib postkontori operaator vastuvõtukinnituse ja juhul, kui sõnumit ei õnnestunud kohale toimetada, saab saatja vastava põhjuse täpsustava teate.
Kinnituse üks variant on RSVP (prantsuse keelest "Répondez s'il vous plaît" või "Vasta, palun"), mille abil üritust korraldav ja kutseid saatev isik või asutus nõuab selle saajatelt oma kohaloleku kinnitust.
Näiteks arvutis kasutatakse akronüümi ACK ("Kinnituse" või "Kinnituse" jaoks) ja on tavaline, et võrguvahetustoimingutes saadetakse tagasiteade, mis kinnitab, et tehnoloogilises vestluses pole vigu ega häireid. Vastavalt kasutatavale protokollile võib kaasata ka vaste NACK ("Negatiivse kinnituse" või "Negatiivse kinnituse" abil), mille abil antakse teada, et saadetud sõnumis või teates on tuvastatud vigu või tõrkeid.
Seda tüüpi protokolli kasutatakse väikeses ja suures mahus ning selle kasutamine on väga levinud ka igapäevases e-kirjade saatmises. Kui tegemist on kiireloomulise, tööalase e-kirjaga või mille kohta saatja soovib teada saada oma sihtkohta, on sõnumisaatmisprogrammides võimalus lisada kättesaamisteatis. Selle funktsiooniga peab kirja saaja e-kirja saamisel kinnitama, et kiri on tõesti kohale jõudnud ning programm saadab koheselt saatjale tagasiteate.
