Proselütism on tegevus, mille eesmärk on saada uusi järgijaid või proselüüte. Algses tähenduses kasutati seda esimeste kristlaste evangeliseeriva tegevuse kohta, kuid aja möödudes hakati seda kasutama ka poliitilise tegevuse kohta. Seega püüab religioosne või poliitiline juht võita oma eesmärgile järgijaid, et oma projekti tugevdada. Igal juhul on tegemist teiste veenmisega ja selleks kasutame oratooriumi ehk võrgutamist sõna kaudu.
Selle termini halvustav tähendus
Vaatamata sellele, et mõiste on neutraalne ja põhimõtteliselt ei sisalda see negatiivset laengut, kasutatakse seda praktikas halvustavas tähenduses. Seega tähendab sõnapöördumine seda, et keegi püüab teisi veenda enda huvides. Selles mõttes meenutab proselütism demagoogiat. Mõlemad terminid on osa süüdistustest, mida teatud poliitilised lähenemisviisid ja strateegiad saavad, eriti valimiskampaaniate ajal. Lühidalt öeldes on valimiskampaania poliitilise proselütismi paradigma. Enamiku kampaaniate puhul kaunistavad juhid oma sõnumeid, minimeerivad oma nõrkusi ja võimendavad rivaali omasid, kasutavad väga läbimõeldud lavastust ja kõike hinnatakse teatrilavastusena ja seega ka usuvahetuse strateegiana selle mõiste halvimas tähenduses.
Süüdistada kedagi usuvahetuses tähendab talle omistada vääritu kavatsus, mis põhineb omakasu, mitte teiste hüvangul.
Pöörduv debatt
Religioossest vaatenurgast seostub see sõna teatud poleemikaga. Kristliku seisukoha järgi on proselütism täiesti legitiimne ja seda ei tohiks negatiivselt mõista, kuna kristlik õpetus kaitseb evangeliseerimist kui Jumala sõnast tunnistamise viisi, mida peetakse moraalseks kohustuseks ja õpetuse ettekirjutuseks. Kristlik. Mõnes sügavalt juurdunud religioosse traditsiooniga riigis peetakse aga mitteametlike religioonide proselütismi ebaseaduslikuks ja vastuolus kehtestatud õigusraamistikuga.
Termini etümoloogiline päritolu
Sõna pärineb kreekakeelsest sõnast proselytisms, mis viitab religioossele doktriinile, mis püüab veenda uskumustega inimesi neist loobuma ja pöörduma väidetavalt õigesse religiooni.
Kui võtta arvesse selle etümoloogilist tähendust, on mõistlik, et sõna on omandanud halvustava tähenduse, sest eeldada, et teised eksivad ja et nad peavad pöörduma autentsesse religiooni, on intellektuaalse dogmatismi vorm.
Foto: iStock - elleon
