Kohtuvaidlus näitab kahe vastuoluliste huvidega poole õiguslikku vastasseisu, kes otsivad protsessi kaudu kohtulikku lahendust. Selles kohtuvaidluses on ühine muster: ühe huvid vastanduvad teise vastaspoole poolt kaitstud huvidele.
Õiguslikust aspektist lähtudes tuleb märkida, et kohtuvaidlus on kohtuprotsess, kuid seda ei tohiks segi ajada kohtumenetlusega. Mõnikord tulevad vaidlusse kaks vastaspoolt, kui nad ei ole suutnud eelnevate läbirääkimiste või vahendussüsteemi kaudu kokkuleppele jõuda.
Kohtulik hagi
Vaidlus tekib siis, kui üks hagejatest algatab oma nõude vormistamiseks vastavad menetlused ja ootab kohtuniku lahendust konkreetseid seadusereegleid järgiva kohtumenetluse raames. Sagedases kontekstis on tavaline, et kohtuvaidlused tekivad siis, kui paar läheb lahku ja algatab lahutusmenetluse.
Selle vaidluse lahendus põhineb objektiivsusel, mille annab kohtunik, kes pärast kõigi andmete analüüsimist pakub kõige õiglasema lahenduse. Nende tunnustega hagis toimub vastandlike huvide võitlus, mille kaudu hageja soovib kaitsta õiguslikku põhjust, mida ta peab täiesti rahuldamatuks. Kõik kohtuvaidlused järgivad sarnast skeemi. Poolte erimeelsuste tagajärjel otsitakse vaidlusele lahendust täpse kokkuleppe kaudu.
Huvide vastandumine
Tuleb märkida, et seda mõistet saab kontrastina kasutada ka igapäevases keskkonnas, kus me kõik võime kaasneda ka kohtuvälistes kohtuasjades, st vastasseisudes, mis tekivad arutelu tulemusena, milles huvide erinevused selles vestluses osalejad.
Loogilisest vaatenurgast on vaja ka selgitada, et halb kokkulepe on tavaliselt parem kui hea otsus, kuna ka kohtuprotsess tekitab asjaosalistele stressi. Kui ühel inimesel on teisega hagi, vastandub ta teise seisukohtadele kas kaalukate või mõõdukamate argumentidega. Kohtuasjad on võimalus ellu viia läbirääkimisoskusi, aktiivset kuulamist, tervet mõistust, hästi ära kasutada dialektikat ja retoorikat.
Fotod: iStock - shironosov / yacobchuk
