Sõna jumalus on jumalikkuse või jumala sünonüüm, st kõrgeim olend, keda inimesed saavad kummardada, kuna arvatakse, et sellel on nende üle mingi võim. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on jumaluse mõistet mõistetud mitmel viisil ja igaüks neist on moodustanud religioosse ja kultuurilise traditsiooni. Erinevaid jumalusi hinnatakse kõrgema järgu jõududena ja samal ajal loovate üksustena ning sakraalse mõõtmega.
Kreeka mütoloogia jumalused
Kreeka mütoloogias on jumalate paljusus, seega on see polüteistlik kontseptsioon. Seal on neliteist jumalat, keda nimetatakse ka Olümpose jumalateks, kuna nende elukoht oli Olümpose mäel. Üks neist on Zeus, teiste jumalate isa ja see, kes valitseb universumit. Poseidon on merede ja maavärinate jumal. Athena on tarkuse, sõja ja kunsti jumalik esitus. Apollon on Zeusi poeg ja Artemise vend ning üks auväärsemaid deidasid, sest teda samastatakse tõega ning tema olemus on seotud inimeste haiguste ja kurjuse jõududega. Kreeka jumalustel on otsene seos loodusega ja Rooma tsivilisatsioon võttis nad kasutusele.
Jumala mõiste monoteistlikes religioonides
Judaism, kristlus ja islam on kolm monoteistlikku religiooni. Kuigi igal neist on oma doktriinid ja dogmad, on üks ühine element: usk ühte tõelisse jumalasse.
Kristlikul jumalusel on ainulaadne omadus, kuna Jumala olemus on kolmainsuslik, see tähendab, et see koosneb kolmest isikust ühes, Isast, Pojast ja Pühast Vaimust. Kolmainsuse dogma on kristluses levinud, kuid mõned kristlikud kirikud seda täielikult ei jaga (näiteks Jehoova tunnistajad või mormoonid).
Judaism usub jumalasse, kes ilmutab end juudi rahvale ja sekkub ajalukku, et juudid saaksid vabaneda. See räägib jumalast, kes pole ligipääsetav ja samal ajal lähedal oma rahvale. Ta on kõige olemasoleva looja.
Islamis peetakse jumalat ehk Allahit ainulaadseks, kõikvõimsaks ja universumi kui terviku loojaks. Samal ajal peavad inimesed seda austama ja järgima.
Muud viisid jumaluse mõiste mõistmiseks
Kes kõrgeimasse jumalusse ei usu, on ateist, kes aga ei eita selle olemasolu, vaid peab seda mõisteks, mis läheb kaugemale inimmõistmisest, on agnostik. Teisest küljest on filosoofilisi lähenemisviise, mis lähenevad Jumala ideele erinevatest vaatenurkadest: kõrgema jõuna, mis korraldab ja juhib universumit, kuid ei sekku inimkonna ajalukku, või ideena, mida tuleb tõlgendada, et mõista. erinevad traditsioonid, kultuurilised
Fotod: iStock - Stamatoyoshi / manx_in_the_world
