Me ütleme, et inimene on skeptiline, kui ta kipub millegi tõesuses kahtlema. Nende suhtumine kaldub alluma olemisviisile, mille kohaselt ei ole mõistlik midagi tõeseks tunnistada ilma piisavate tõenditeta ja isegi piisavate andmete ja elementidega võib skeptik säilitada oma kahtlused tõe suhtes. See hoiak on midagi enamat kui kalduvus temperamendile, kuna eksisteerib intellektuaalne ja filosoofiline vool, mis põhineb kahtlusel, skeptilisusel.
Mõtteid skeptitsismi kui filosoofilise lähenemise kohta
Etümoloogiliselt skeptiline pärineb kreeka keelest ja tähendab sõna-sõnalt hoolikalt uurima. Üldise lähenemisena lähtutakse ideest: absoluutset teadmist ei ole millegi kohta. Järelikult ei ole võimalik ühtegi kriteeriumi lõpliku ja ohutuna hoida. Seda seisukohta toetasid mõned antiikmaailma kreeka filosoofid, eriti Pyrrho. Samuti kritiseeriti skeptilist seisukohta, kuna väideti, et tegemist on vastuolulise mõttega: kui me ei saa milleski kindlad olla, siis oleme juba milleski kindlad ehk siis pole kindlad.
Filosoofia ajaloos on kaks suurt voolu, üks dogmaatiline ja teine skeptiline. Kui dogmatism taotleb reaalsuse mõne aspekti suhtes ratsionaalset kindlust, siis skeptitsism paistab vastupidise liikumisena. Kuidagi püüab skeptiline mõtleja kahtluse alla seada mõistuse või usu liigset enesekindlust.
Mõtteajaloos on mitmeid näiteid kahe positsiooni rivaalitsemisest: Platon, kes kaitseb tõde mõne selle kahtleva sofisti vastu, või kindlatel mõistuspõhimõtetel põhinev ratsionalism, mis seisab silmitsi skeptilise vaimuga empirismiga.
Skeptikud kalduvad kaitsma järgmist argumenti: kui oleks kindel ja kindel teadmine, ei oleks teadmiste sisus muutusi. Teisisõnu, teadmiste transformatsioon on tõend, et lõplikku teadmist pole. Järelikult kahtleb skeptitsism tõe idees. Selle argumendiga silmitsi seistes väidavad mitteskeptikud vastupidist: teadmiste muutumine allub püsivale tõeotsingule, seega on tõde.
Mõned mõtlejad on rõhutanud skeptitsismi positiivset külge, pidades seda liikumiseks, mis pidurdab igasugust ideoloogilist fanatismi. Teised aga väidavad, et püsiva kahtluse hoiak on intellektuaalselt kahjulik, kuna inimlikult on mugav millessegi uskuda ja omada kindlaid veendumusi, vastasel juhul muutume kahtlustesse ja tegevusetusse uppunud indiviidiks.
Foto: iStock - shvili
