Sotsiaalmaks on sissemaksete kogum, mida tööandja on kohustatud tasuma riigile ja ametiühingule olenevalt kõnealusest tegevusest iga kuu oma töötajate töö eest.
Sissemaksed, mida tööandja peab igakuiselt tegema iga töötaja eest ja mis on ette nähtud pensionile jäämiseks, erialaseks koolituseks, sotsiaaltööks ...
Nende hulgas on erinevad mõisted, millest need koosnevad, näiteks: pensionimaksed, mis võimaldavad töötajal pensionile jäämise ajal homme pensionile jääda; sotsiaaltöö; ametiühingumaksud; elukindlustus; ja tööriskikindlustus (ART), mis on asutus, mis sekkub töötaja tööõnnetusse, võttes muu hulgas enda kanda tema personaalse tähelepanu.
Üks selle sõna tähendusi koormus ütleb, et see on a maks või lõiv, vahepeal termin Sotsiaalne viitab see, mis on ühiskonnale omane või suhteline.
Samal ajal kasutatakse mõlemat viidet koos viitamiseks rahasumma, mille ettevõte peab oma palgatud töötajate eest sotsiaalkindlustusena riigile maksma.
See tähendab, et ettevõte või tööandja peab igakuiselt deponeerima riigiasutuse ees rahasumma, mis on loodud selleks, et katta sel viisil oma töötajate sotsiaalseid vajadusi, sealhulgas näiteks sotsiaaltöö.
Tuleb märkida, et makstavad sotsiaalmaksud on tihedalt seotud makstava palgaga ja võivad samuti olla mitmekesised, olenevalt kehtivast sotsiaalpoliitikast.
Need ei tähenda kindlat igakuist summat, kuid samad, mis on seotud palkade ja muude muutujatega, võivad erineda.
Teisest küljest ja olenevalt vastavas riigis kehtivast seadusandlusest võib sotsiaalmaksuga kaasneda maks kutseõppe eest, mis on mõeldud muuhulgas ka õppetööks.
Kuigi see, mida me allpool mainime, on probleem, mis võib riigiti ka kõikuda, näiteks mõnes maailma osas on sotsiaalmaksud märkimisväärsed, seda suurem on töötajate arv, kes saavad palka allapoole. mida arvestatakse palgalaes.
Teisest küljest tasub arvestada, et makstavad sotsiaalmaksud mõjutavad alati tööjõu maksumust, seda loomulikult suurendades ning igal juhul kipub see tõstma ka tootele või teenusele määratud tehasehinda.
Mõiste paremaks selgitamiseks läheme konkreetse näite juurde: konsortsiumis on neli töötajat, seega maksavad omanikud ja üürnikud iga kuu pärast kulude tasaarveldamist lisaks palgale ka sotsiaalmaksudele vastava summa. ., mida igaüks esindab ja mis, nagu me ütlesime, on seotud igaühe saadava palga suurusega.
Kohustuslik makse, millest sõltub töötaja tulevane pensionile jäämine
Tavaliselt tuleb nende sissemakse teha iga kuu riikliku sissenõudja nimele, kes vastutab ka nende eest vastava makse kontrollimise ja jõustamise eest.
Loomulikult tekib tasumata jätmisel või viivitamisel intress, mis tuleb tasuda koos summaga, mis vastab sellele kuule, mil see ei tasutud.
Tööandja, kes seda maksu ei maksa, paneb toime kuriteo ja peab varem või hiljem selle ebaõnnestumise eest reageerima.
Peamine probleem töötajale vastavate sotsiaalmaksude maksmata jätmisel on see, et homme muutub tema pensioniskeemi sisenemine keeruliseks.
Pensionile jäämine on töötaja töölt lahkumine, kes oma vanuse või mõne puude tõttu ei saa enam tööd jätkata.
Selle läbiviimiseks tuleb olenevalt vanaduspensioni süsteemist läbi viia haldusmenetlus riigi või vastava asutusega ning pärast heakskiitmist hakkab see isik igakuiselt pensionile jääma.
See on õigus, mis sisaldub sotsiaalkindlustuse taotlusel ja mis saadakse kuni surmapäevani.
Pensioniiga on riigiti erinev, kuigi tavaliselt jääb see vahemikku 60–70 aastat.
Süsteemides, kus pensionile jäämine on riigi kanda, saadakse raha muuhulgas sotsiaalkindlustusmaksetest, st tööandja kohustuslikest sissemaksetest ning ülalpeetavate või iseseisvate töötajate tehtud sissemaksetest.
