Mõiste järgnev kasutatakse meie keeles, kui tahame sellele viidata midagi leitakse teise asja järel või sellest teisest väljast või on võimalik, et seda kasutatakse ka selleks, et viidata sellele, mis öeldi või mis juhtus pärast midagi, st mis oli pärast antud sündmust.
Peame nüüd mainima, et kuigi meid puudutav mõiste vastab eelnimetatud tingimustel kasutamisele, ei osutu sellel sama levinud kasutusala kui teistel selle sünonüümidel, tagumine, järgmine, järjestikune, järgnev, järjestikune, tulema, kaugele. See tähendab, et viidates täpselt ülaltoodule, on meil tavalisem kasutada mõnda neist sünonüümidest varjatud jaoks, eriti kõnekeeles.
Samal ajal on ametlikus suhtluses, mida peetakse sellistes valdkondades nagu õigussüsteem, selle mõiste leidmine sageli. Isegi mõistet kasutatakse koos teiste õigusvaldkonnas spetsiifilisi mõisteid moodustavate terminitega ja seetõttu ei jää aine valdajatele või selles ruumis arendajatele järgnev sõna sugugi võõraks.
Kui täpsustus on tehtud, peame ka märkima, et järgnevat sõna kasutatakse eriti siis selle asja kirjeldamiseks või mainimiseks, mis asub järgmisena, see on järgmises kohas rea korraldusel, millegi, mida me ütleme, kohta, mis juhtub hiljem või pärast millegi muu juhtumist ja vähemal määral saab seda kasutada siis, kui soovite väljendada sügavaid probleeme.
Vastupidine kontseptsioon on see eelmine, sest see lihtsalt näitab, et see eelneb, eelneb millelegi või kellelegi, kas ajas või kohas.
Samuti on seda mõistet kasutatud ajaloo tasandil tähistamiseks Hispania divisjonile. Hispania oli nimi, mille all nimetasid algul foiniiklased ja seejärel Rooma tsivilisatsioon Pürenee poolsaar.
Kui roomlased vallutamissoovis eelnimetatud territooriumi oma kontrolli alla võtsid, jagasid nad selle kaheks provintsiks ja ühte neist nimetati Hispania Ulterior, mida nimetatakse just selle positsiooni tõttu. See juhtus aastal 197 eKr. Aastal 27 eKr kadus sellisena.
