Põlvnemise mõiste on keeruline mõiste, mida kasutatakse kahe või enama osapoole vahelistele vanemlikele suhetele viitamiseks. Seosus võib olla nii bioloogiline või verenähtus kui ka poliitiline, metafooriline või juriidiline. Igal juhul esindab põlvnemise idee alati suhet, mis eksisteerib vähemalt kahe erineva poole vahel, keda ühendab kaitse- või hoolitsusside. Seotus on idee, mida riik viitab ka sidemetele, mida ta loob madalama järgu organisatsioonide ja institutsioonidega. Seega taastoodetakse isaduse dünaamikat ka juriidilisel, juriidilisel või institutsionaalsel tasandil.
Kui me räägime põlvnemisest, siis me viitame põhimõtteliselt sidemele, mis eksisteerib kahe üksteisest erineva poole vahel. See side peab alati eeldama ühe kahest osapoolest teatud kaitset ja/või paremust teise suhtes, sest kui mõlemad pooled oleksid võrdsed, siis räägiksime vendlus- või vendlussidemetest. Kõige põhilisem ja esinduslikum sugulussidemete suhe on see, mida vanemad oma lastega hoiavad. See seos on enamikul juhtudel bioloogiline, vere- ja geneetiline seos, kuid olenevalt igast juhtumist saab selle juriidiliselt tuvastada ka siis, kui näiteks isa lapse seaduslikult lapsendab. Kuigi bioloogilist sidet ei ole, eksisteerib õiguslikul tasandil pojalik side.
Seotuse mõte esineb ka muudes valdkondades väljaspool perekonda, näiteks ettevõtte või asutuse sidusettevõttele viidates. Sel juhul räägime peamisest madalama järgu olemitest, mis tekivad selle tuletisena ja mida esimesed peavad kaitsma ja julgustama edasi tegutsema.
