Karjamaaks nimetatakse seda maa-ala, mida iseloomustab rikkalik rohi. Need ökosüsteemid, kus leidub rohkesti metsikult kasvavaid ürte, võivad olla looduslikud või inimeste loodud veiste kasvatamiseks, lehmade, lammaste söötmiseks või muu hulgas harrastus- või spordimotivatsiooniks.
Rohumaa klassid
Suure osa meie planeedist katavad täpselt rohumaad, millel võivad olla erinevad omadused ja see on võimaldanud liigitada järgmist tüüpi rohumaad: preeriad, pampad, stepid, savannid, tasandikud jne.
Niitudel ja steppides on vaheldusrikas taimestik ning kliimat iseloomustab väga külm ja äärmiselt soe aastaaeg.
Ja leht ühendab rohumaad mõne puuliigiga. Domineerib kuivus, olles poolel teel kõrbe ja džungli vahel. Need on ülekaalus troopikas.
Pinnase ja kliima omadused mõjutavad selle arengut
Nende ökosüsteemide areng on tihedalt seotud valitseva kliimaolukorraga ja ka mulla eripäradega. Kuigi rohumaad on maad, kus on rohkesti vett, on nad võimelised elama vihma puudumisel ja külmal ajal.
Karjamaa kariloomadeks ja vaba aja veetmiseks
Kultuurkarjamaad on need, mida inimene arendab erinevatel põhjustel. Heinamaa on peamine koht, kus veiseid kasvatatakse ja söödetakse. Seda iseloomustab väga väikese reljeefiga tasane maastik. See on iseloomulik niisketele ja mitte nii jahedatele aladele, kus põud praktiliselt puudub. Nendes areneb siis põhiliselt karjategevus ja sellest tulenevalt sekkutakse tavaliselt maa väetamisse ja parandustesse, et see jääks alati vastavalt sihtotstarbele.
Dehesa on omalt poolt teist tüüpi karjamaa, mida inimene on muutnud ja mis on pühendatud veiste kasvatamisele ja ka küttepuude tootmisele.
Ja muru on üks populaarsemaid rohumaid, mida kasutatakse dekoratiivsetel eesmärkidel aedades ja väljakutel ning mõnel pool ka sporditegevuse arendamiseks, näiteks ragbi ja jalgpalli puhul.
Fotod: iStock - Vesna Andjic / Rike_
