Kõrb on üks tuntumaid ja hõlpsamini tuvastatavaid geograafilisi keskkondi oma väga vähese taimestiku ja ka mitte väga viljakate maade olemasolu tõttu, kas läbi liivaluidete või kuiva maa, mis ei võimalda mingit harimist. Maailma tuntuim kõrb on Sahara kõrb, mis hõivab mitmeid Põhja- ja Kesk-Aafrika riike ning mis on laienduse poolest suurim. Paljusid teisi planeedi piirkondi peetakse aga kõrbeks ning inim-, looma- või taimeelu arenguks sobimatuks.
Kõrbe peamised omadused on seotud selle pinnase kvaliteediga ja sademete tasemega, mida need alad aastaringselt saavad. Seega võime öelda, et kõrbeid teistest ökosüsteemidest selgelt eristab see, et neis on vähe sademeid ja seetõttu on nende mullad kuivad või harimiseks sobimatud. Samal ajal on kõrbetel märkimisväärne temperatuurivahemik, mis tähendab, et kuigi tavaliselt on temperatuur päeval väga kõrge ja öösel väga madal. See lisab ka elemente, mis muudavad selle ruumi püsivaks eluks ebameeldivaks kohaks.
Nende tingimuste tõttu iseloomustab kõrbeid väga vähe taimestikku ja loomi, kes on nendele aladele omased ja kellel on ellujäämiseks teatud elemendid. Kõrbe taimestik ja loomastik on aga väga napp, loomaliikidest võib nimetada erinevaid sisalikke, sisalikke, putukaid, skorpione, röövlinde ja kaameleid. Kõrbete tüüpilised taimed on kaktused ja palmipuud ning väikesed põõsad, mis ei ulatu liiga kõrgele ja mis on peamiselt kõrbeloomade varjupaigaks.
