Mõiste ettearvamatu viitab kõigele, mis täpselt ei ole etteaimatav, mida ei saa ette näha ega teada. Arusaam, et miski või keegi võib olla ettearvamatu, annab ka aimu, et see on väljaspool teaduslikke võimalusi või traditsioonilisi teadmisi ja seetõttu võib see olla midagi raskesti kontrollitavat või tundmatut. Sõna ettearvamatu toimib määratleva omadussõnana, mida saab rakendada nii inimeste kui ka olukordade, sündmuste, loodusnähtuste jms kohta.
Seesama termin juba näitab meile või selgitab selle tähendust: ettearvamatu on ennustatava vastand. Midagi, mis on etteaimatav, on see, mida saab ette teada, kas teatud elemendid, mis meid selle tulemuse poole juhivad, või seetõttu, et olukord on korduvalt korratud ja võib järeldada, et järgmine võimalus on sama. Niisiis, ettearvamatu on vastupidine: midagi, mida ei saa ennustada, kuna see on ebakorrektse teo tagajärg või ei ole veel teada piisavaid asjaolusid, et luua selles suhtes mustrit.
Mõnel juhul võib mõistel ettearvamatu olla negatiivne varjund, eriti kui see viitab millelegi, mida inimesed ei saa hallata ega kontrollida. Seda on eriti näha looduse käitumisviiside puhul, mis on kordades arusaadavad ja paljud teised täiesti ettearvamatud ning seetõttu inimesele ohtlikud. Inimese iseloom võib olla ettearvamatu ka siis, kui see ei järgi enam-vähem määratletavat mustrit või parameetrit: nii tõsiste isiksusehäirete kui ka meeleolumuutuste, erineva tuju või eluolukordade erineva kehahoiaku tõttu võib indiviidi isiksus olla ka ettearvamatu. Siin võib ettearvamatu mõistel olla positiivne varjund, kui seda mõistetakse mõistatuslikuna, kuid negatiivne, kui seda mõistetakse ebajärjekindlana.
