Mõistet hermeneutika tuleb mõista filosoofia kontekstis, aga ka teoloogias ja nendes teadmisvormides, milles on vaja teksti tõlgendada. Sõna hermeneutika on kreeka päritolu ja tähendab sõna-sõnalt selgitama ja tõlkima. Kui rakendada seda ideed tekstile, on hermeneutika teksti selgitamise protsess ja seega ka selle sisu tõlgendamine.
Tekstide tõlgendamise kunst
Kui mõelda teatud antiikaja filosoofilistele tekstidele või pühadele kirjutistele, tekib probleem: kuidas neid tõlgendada. Lühidalt öeldes on hermeneutika kui teksti tõlgendava distsipliini mõistmiseks kaks võimalust:
1) sõnasõnaline tõlgendus, mis põhineb sõnade ja nende tähenduse analüüsil ning
2) õpetuslik tõlgendus ehk maailmakäsitusest (näiteks kristlusest) lähtudes analüüsitakse teksti sisu.
Mõned teadlased leiavad, et tõlgendamiskunsti tuleks teha andmete (ajaloolised, geograafilised, keelelised andmed jne) eelnevate teadmiste põhjal. Ainult andmeid teades on võimalik aru saada, mis on nende tegelik tähendus antud tekstis.
Hermeneutiline analüüs võimaldab saada autori teosel tuntumaks, kui autor ise sellest teab. Selles mõttes on see võimalik, sest hermeneutika kui teadmistehnika saab alguse elemendist, mis teose autoril puudub, ajalooteadvusest (ajalooline teadvus on olemas vaid siis, kui millestki arusaamiseks on kulunud piisavalt aega ja teksti autor Ta elab sukeldunud omal ajal ja puudub perspektiiv).
Hermeneutika ja vaimuteadused
Teaduse võib jagada kaheks suureks plokiks:
1) loodusteadused, näiteks bioloogia või geoloogia ja
2) Vaimuteadused, nagu teoloogia, sotsioloogia, ajalugu või antropoloogia. Vaimuteadused on tõlgendatavad, kuna need ei anna lihtsaid andmeid, kuna nende tõlgendamiseks on vaja midagi enamat. Ja seda tüüpi teaduse õige tõlgendamise meetod on hermeneutiline meetod.
Hermeneutiline meetod algab järgmistest eeldustest
1) inimene ei analüüsi tegelikkust objektiivselt, vaid tõlgendab seda,
2) lõplikku tõde pole olemas, kuna tõde on muutuv mõiste ja sõltub ajaloolistest asjaoludest või mis tahes muust laadist ja
3) uurimise konkreetsete andmete ja terviku vahel on püsiv vastastikmõju (mõelgem piiblikohale, mida mõistetakse ainult globaalsest kristlikust vaatenurgast).
Fotod: iStock - Steve Debenport / gldburger
