Esinduse mõiste tähendab tegutsemist kellegi huvides või nimel. Kui aga viidata poliitikale, tähendab esindus midagi enamat, sest mõned valitsejad, kes esindavad mõnda kodanikku, peavad tagama ühiskonna kui terviku ühise hüve. Teisisõnu, kui kogukonna liikmed valivad ja valivad mõned selle liikmed, et nad võtaksid teatud valitsuse kohustused üle, räägime poliitilisest esindatusest.
Poliitilise esindatuse üldpõhimõtted demokraatlikes süsteemides
Alates 1789. aasta Prantsuse revolutsioonist levis järk-järgult esindusdemokraatia kontseptsioon. Aja möödudes kinnistus demokraatliku esinduse mudel paljudes planeedi rahvastes. See valitsussüsteem põhineb neljal põhimõttel:
1) valitsejad valitakse kodanike poolt perioodiliselt toimuva valimisprotsessi kaudu,
2) valitsejatel on valitsetavate huvide suhtes teatud autonoomia,
3) poliitilised otsused on kujundatud arutelude ja ideede vastasseisu õhkkonnas ning
4) rahvuse erinevad võimud (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) peavad tegutsema iseseisvalt, nii et valitsuse poliitiline esindatus (täitevvõim) ei saaks sekkuda kahe ülejäänud võimuga.
Teisest küljest peavad demokraatlikel ideaalidel põhineva poliitilise esindusrežiimi eksisteerimiseks olema täidetud teatud nõuded.
1) kõik valijad peavad olema võrdsetel alustel, mida rahvapäraselt nimetatakse "üks kodanik, üks hääl",
2) valitsusülesandeid täitvaid esindajaid peavad kontrollima opositsiooni esindajad,
3) igasugune poliitiline esindatus peab põhinema austusel seaduse ja õigusriigi põhimõtete vastu,
4) Ühiskonnas tervikuna peavad olema osalusmehhanismid, et kodanikud saaksid oma arvamust avaldada, mitte ainult teatud aja tagant hääletada.
5) sõnavabadust ja kõiki vabadusi saab teostada kooseksisteerimise ja sallivuse raames ning
6) et riik garanteerib erinevate valimistel kandideerivate erakondade võrdse kohtlemise ja valimiste lõpptulemuse austamise.
Kodanike osalus
Erinevad demokraatial põhinevad esindusmudelid kaaluvad kodanike osalust. Igal kodanikul on oma nägemus sellest, milline peaks olema tema osalus oma riigi poliitilises elus. Seega on osade arvates piisav perioodiline hääletamine ja teised ei soovi osaleda ning otsustavad mitte ühegi võimaliku esindaja poolt hääletada.
On kodanikke, kes leiavad, et demokraatlik süsteem peaks hõlmama uusi osalusmehhanisme (kehtetuks tunnistamise referendum, heakskiitmise referendum või rahvakonsultatsioon).
Fotod: Fotolia - Sentavio / Sentavio
