Paleoliitikumi kunst sai alguse kiviajal ja lõppes metalliajal. See periood on osa esiajaloost, inimkonna etapist, millest puuduvad kirjalikud tunnistused, sest kirjutamist veel ei eksisteerinud. Selleks ajaks olid inimesed juba homo sapiens ja teadsime, kuidas oskuslikult kivi raiuda, algeliselt käsitseda tööriistu ja luua kunstilisi vorme.
Selle perioodi teadlased on esimesi kunstiilminguid nimetanud kaljukunstiks, kuna kivi oli peamine element, millele erinevad kunstiilmingud tehti.
Mööblikunst
Paleoliitikumi ajal valmistasid mehed juba mõningaid dekoratiivnõusid, näiteks nuppe või väikseid luudest tehtud figuure. Neid loomingut tuntakse mööblikunstina ja neil on üks ühine tunnus: need olid osa igapäevaelust ja mehed said neid dekoratiivnõusid endaga kaasas kanda. Paleoliitikumi mööblikunsti all ei peeta silmas praktiliste riistadena kasutatud tööriistu (näiteks jahiks raiutud kivid), vaid elemente, millel oli sümboolne funktsioon.
Mööblikunsti loomingut peetakse kunstiajaloo seisukohalt esimesteks plastilisteks representatsioonideks. Nende tähenduse kohta leiavad ajaloolased, et enamasti sümboliseerisid need kujundid mingit ideed (naiste viljakust, kaitset loodusohtude eest või soovi eduka jahipäeva järele).
Parietaalne kunst
Nii nagu liikuv kunst viitab skulptuurile, on parietaalne kunst seotud maalimisega. Juba paleoliitikumi inimene joonistas ja maalis erinevatele pindadele (puidutükid, nahad või kivid). Tema maalidest on aga alles jäänud vaid koobastes tehtud maalid ja neid loomingut tuntakse parietaalse kunstina.
Joonistuste tegemiseks kasutasid nad pintslitena enda sõrmi ning värvid valmistati loomarasvade ja -vere segust, mis on segatud puude koorest saadud vaiguga. Kunstnike peateemaks oli jahimaailm ja nende töödes on kujutatud episoode stiliseeritud jahimeestest, kes seisavad silmitsi metssigade, piisonite või muude ohtlike loomadega.
Foto: Fotolia - jojoo64
