Mateerias poliitika on määratud kui diktaator juurde valitseja, kes võtab endale kõik riigivõimud ja kelle käes on neid kõiki, täitev-, seadusandlik ja kohtuvõim ei allu mingile kontrollile.
Diktaatorit peetakse kõigis valdkondades ja tasanditel kõrgeimaks võimuks ning ta astub valitsusse üldjuhul ebaseaduslikul viisil, näiteks juhtides riigipööret militaarsektori kaasosalusel või militaarvaldkond saadab tsiviilisiku riigipööret. Ta ei järgi üldse seda, mida õiglus talle ütleb, vaid seda, mida dikteerib tema enda hüperpersonalistlik tahe.
The diktatuur see on iga juhtumi puhul valitsemisvorm, mida iseloomustab kogu võimu koondamine üksikisiku ümber, kellest saab täpselt diktaator.
Nii et diktaator, kehtestab de facto valitsuse, milles võimude jagamist ei toimu. Võimude jaotus on õigusriigi üks olulisi tingimusi.
Kui volitused jaotatakse pädevale avalik-õiguslikule asutusele, vastab see kõnealuse volituse teostamisele, näiteks on seadusandliku võimu teostamiseks parlamendil või kongressil, ülemkohtul ja kohtutel õigus teostada kohtuvõimu. võim ja rahvahääletusega valitud isik, on tal õigus teostada täidesaatvat võimu, mis hõlmab riigi igapäevast juhtimist.
Praegu on olemas põhiseaduslik diktatuur, mis koosneb valitsemisvormist, mis ilmselt austab Magna Cartat, kuid praktikas on võim täielikult koondunud ühe isiku – diktaatori – kätte.
Ja tavakeeles, alates eelmainitud viitest, nimetatakse diktaatorit see isik, keda iseloomustab oma võimu või autoriteedi kuritarvitamine ja kellele meeldib kohelda teisi inimesi karmilt, kinnitades, et see näitab võimu.
Selle sõna sünonüüm, mida me selle sõna jaoks kõige rohkem kasutame, on sõna türann, samas on see, mis on vastu demokraat, sest täpselt tähistab isikut, kes kaitseb ja toetab demokraatiat.
Tuleb märkida, et Demokraatia on valitsemissüsteem, mis koosneb rahvast, kes on kõrgeim suverään ja sellisena valib vabalt valimiste teel need poliitilised juhid, keda nad peavad ennast kõige paremini esindavaks..
