Sõna sportlane tuleb kreeka sportlastest ja omakorda terminist aethos, mis tähendab pingutust. Arvestades oma etümoloogilist päritolu, on sportlane see, kes võistleb pingutusega auhinna nimel. Sõltumata selle etümoloogiast on sportlane see, kes harrastab mõnda kergejõustikuala.
Viimastel aastatel on sõna sportlane kaasanud uusi tähendusi, nagu jooksja või populaarne jooksja, kaks kõnekeeles kehtivat, kuid selgelt ebatäpset terminit.
Vana-Kreekas
Nagu paljud teisedki tegevused, tekkis kergejõustik iidsetel aegadel Kreeka tsivilisatsioonis. Sportlane osales perioodiliselt peetavatel spordivõistlustel: olümpiamängudel, Pythian mängudel või Isthmian mängudel jt.
Peamine nõue sportlasena tunnustamiseks oli täieliku õigusega Kreeka kodanik ja läbida mõned organisatsiooni kohtunike määratud testid. Samuti pidi sportlane tõestama piisavat treeningperioodi ja lõpuks enne võistlust Zeusi kuju ees vande andma.
Kreeka sportlane sooritas lühi- ja pikamaajooksu, ketta- ja odaheite ning praeguse pikkusega sarnase hüppe, aga võistles ka maadluses, poksis ja hobuste kaariku võidusõidus. Olümpiavõitjate puhul autasustati neid loorberipärjaga ja mis peamine – neid peeti rahvuskangelasteks.
Tänapäeval: Professionaalne või amatöörsportlane on tavaliselt pühendunud mõnele kergejõustikuvormile jooksmise, hüppamise või viskamise rühmas.
Võistluste toimumise koht võib varieeruda, kuna osa peetakse õues 4oo meetrisel rajal, teised siseruumides väiksemal rajal ja kross on ainuke katse, mis toimub muul avatud alal kui tavarada (selleks põhjus on Ameerika inglise kergejõustikus tuntud kui kergejõustik, see tähendab kergejõustik).
Professionaalne sportlane saab oma tegevuse eest tasu ja tavaliselt pühendub treeningutele ainult erinevatele võistlustele vastamiseks, samas kui harrastussportlane treenib ja võistleb puhtalt hobi korras ja raha vastu saamata.
Petmine kergejõustikus
Kreeka iidsetes mängudes oli juba pettusjuhtumeid ja kui see juhtus, karistati sportlasi karmi rahatrahviga ning kogutud raha eest püstitati ausammas, mille alusele oli kirjutatud rikkuja nimi. Sel ajal põhines petmine üldiselt teiste võistlejate altkäemaksu andmisel ja sellel polnud mingit seost sportlaste füüsiliste seisunditega.
Praegu on peamine võistlust võltsiv lõks doping, keelatud ainete kasutamine, mis tõstab sportlase elujõudu ja sooritusvõimet. Kui sportlane saab dopingut, võtab ta kasutusele muutuja, mis halvendab tema olemust, kuna temast saab keegi, kes võistleb pingutusega (ja petmisega) auhinna saamiseks.
Fotod: Fotolia - Konstantin Yuganov / GraphicsRF
