Lääne filosoofia tekkis Kreekas, kui esimesed filosoofid, eelsokraatikud, tõstatasid vajaduse mõelda ratsionaalsete kriteeriumide alusel, mitte mütoloogia skeemide järgi. Üks võtmemõisteid filosoofilise ratsionaalsuse mõistmiseks on just doksa mõiste, mida traditsiooniliselt tõlgitakse kui arvamust.
Doxa versus episteme
Meil kõigil on erinevates küsimustes oma arvamus. Arvamus põhineb millegi subjektiivsel hinnangul (ma arvan, et koogid on head aga sõber arvab vastupidist). Isiklike hinnangute paljusus muudab lihtsast arvamusest lähtudes tõese teadmise loomise võimatuks. Kui tahame tõele lähemale jõuda, peame minema teadmiste ehk episteemi teed.
Arvamuse ja teadmiste erinevust (doxa ja episteme) käsitles Parmenides ja hiljem Platon. Esimese järgi põhineb doksa meeltel, soovidel ja isiklikel kogemustel, episteem aga katse konstrueerida individuaalsest subjektiivsusest kaugel olevaid tõdesid. Platoni järgi on doksa teadmine, mis sõltub näivusest ja on seetõttu eksitav (doksa järgi oma ideid kaitsjaid nimetas Platon põlastavalt doksograafideks, mida võiksime tõlkida kui arvamuskujundajaid).
Enamiku Kreeka filosoofide jaoks on doksa tõelise teadmise asendaja. Arvamuse kaudu saame suhelda, jagada kogemusi ja väärtustada reaalsuse mis tahes aspekti oma individuaalsest vaatenurgast. Kui aga tahame midagi teada tõekriteeriumiga ja objektiivselt, peame minema episteemi teed. See eristamine ühe teadmise vormi vahel on otsustava tähtsusega teadusliku ja mitteteadusliku erinevuse mõistmisel.
Usk versus teadus
Mõtisklus doksa ja episteemi üle sellistes filosoofides nagu Parmenides ja Platon on küsimus, mis võimaldab meil oma vaimseid skeeme paremini mõista. Mõned teadmised põhinevad isiklikel tõekspidamistel (näiteks religioosne usk), teised aga rangelt ratsionaalsetel ja empiirilistel kriteeriumidel (näiteks bioloogia kui teadusdistsipliin).
Hoolimata uskumuste ja teaduse eristamisest ei ole need täiesti kokkusobimatud valdkonnad, kuna uskumustega võivad kaasneda ratsionaalsed argumendid ja paralleelselt võivad teaduslikud tõed viia vaimset laadi uskumusteni (näiteks astronoom võib uskuda jumalasse, kuna ta leiab, et universumi korra peab olema loonud kõrgem olend).
Fotod: Fotolia - b_plan88 / echiechi
