Toidul on spetsiifilised toiteomadused. Mõnda neist omadustest saab meie meelte kaudu tabada. Seega annab aine värvus, maitse, lõhn või tekstuur asjakohast teavet selle kui toidu omaduste kohta. Seda tüüpi omadusi nimetatakse organoleptilisteks.
Informatsioon, mida me tajume toidust meelte kaudu, võimaldab meil teada saada, kas miski on söödav või heas seisukorras.
Värv
Toidu värvi tajumine on selle keemilise koostise ja oleku näitaja. Punane värv annab teada, et toiduaines on kõrge lükopeenisisaldus – aine, mida leidub tomatites, arbuusides või maasikates. Oranž ja kollane näitavad, et toiduainel on kõrge beetakaroteenisisaldus, näiteks apelsin, porgand või virsik. Roheline on klorofülli indikaator, näiteks brokkoli, salat või spinat.
Maitse
Toidu maitse tuleneb meie keelel paikneva maitsmismeele keemilistest reaktsioonidest, kuigi maitses osaleb ka haistmismeel. Maitseaisting põhjustab kehas füsioloogilisi kaitsereaktsioone. Maitseid on neli erinevat: magus, soolane, mõru ja hapu. Igaüks neist tuvastatakse kindlas keeleosas.
Lõhn
Toidu lõhna tekitab keerukas gaaside, aurude ja tolmu segu. Seega määrab segu koostis saaja tajutava lõhna. Tuleb märkida, et meie nina on võimeline tajuma rohkem kui 10 000 erinevat aroomi. Aroome on igasuguseid: lõhnavad, kõrvetavad, väävlilised, magusad, eeterlikud, rääsunud, õlised või metallilised.
Tekstuur
Igal toidusordil on teatav elastsus ja konsistents. Praegu saab neid atribuute mõõta teksturomeetriga. Seda tüüpi mõõtmise abil on võimalik kindlaks teha erinevused kahe sarnase toidu vahel, näiteks kõva juustu ja poolkõva juustu vahel.
Veini sensoorne analüüs
Veini analüüsimisel kasutatakse analüüsi erinevates faasides mitmeid meeli. Visuaalses faasis jälgitakse, mis tüüpi tonaalsus igal veinil on. Lõhnafaasis on tajutav igale viinamarjasordile iseloomulik aroom ja selle käärimisaste. Maitsefaasis on eesmärgiks tabada selle happesuse või mõruduse aste.
Fotod: Fotolia - M.stuudio - Rido
