Sõna enesekontseptsioon viitab teatud keerukusele, kuna see viitab kuvandile, mis inimesel endast on tekkinud. Sõnale on antud selgitus, et enesekontseptsioon on kontseptsioon või idee, pilt, mille inimene loob endast mitte ainult selle põhjal, mida ta peeglist näeb, vaid ka lõputu hulga muutujate põhjal, mis lisatakse selle pildi täiendamiseks. Kuigi see võib tunduda lihtne, on inimese enesekontseptsioon alati tingitud paljudest elementidest, nagu füüsiline välimus, võimed, ajalugu, perekondlik kontekst, õnnestumised ja ebaõnnestumised, keskkond, milles see inimene kasvas, sotsiaalne keskkond jne. Kõigil inimestel on endast ettekujutus või kuvand, mis mõnel võib olla väga kõrge ja mõnel väga madal. Muidugi oleneb see kõigist mainitud elementidest ning nende ainulaadsest ja omapärasest kombinatsioonist.
Inimese minakäsitus on välja töötatud paljude elementide põhjal, nagu need, mida on juba mainitud. Siiski on oluline ka märkida, et see pilt võib aastate jooksul varieeruda ja muutuda olenevalt olukorrast, mida inimene kogeb. Seega võib inimene, kellel võib olla kõrge enesehinnang ja seetõttu ka kõrge enesehinnang, saada traumaatilise kogemuse, mis muudab ta haavatavaks ja hapraks. See võib paljudel juhtudel viia tõsise identiteedikriisini, kuna see häirib viisi, kuidas inimene ühiskonnas liikus, tegutses ja käitus teiste ees.
Huvitav on ka see, et inimese loodud minakontseptsiooni ei pruugita teistele inimestele avalikult näidata. See on nii paljudel juhtudel, kui inimene näib olevat karm, vastupidav ja ükskõikne, kuigi tegelikult toimib see ekraanina, mis katab selle inimese ebakindlust. Seega võib kellegi enesekäsitus olla vabatahtlikult või alateadlikult ilmneda võiva konkreetse hoiaku põhjuseks.
Lõpuks on teatud tüüpi mina-kontseptsiooni kinnistumine omane igale ruumile, milles liigutakse. Selles mõttes otsitakse teatud töökeskkondadesse, kus eakaaslaste vahel on tihe konkurents, inimesi, kellel on kõrge enesehinnang või enesekuvand, mis võimaldab neil näidata enesekindlust ja kindlust igas olukorras.
