Igas õigussüsteemis on kehtestatud reeglid, mida tuleb järgida. See tähendab, et on kohustusi, mida üksikisikud või juriidilised subjektid peavad tingimata täitma. Sellest tulenevalt on õiguse valdkonnas olemas seadusliku kohustuse mõiste ja see seisneb kohustuste või kohustuste kehtestamises.
Olenemata õiguslikust kontekstist tähistab mõiste kohustus kõike, mida peetakse kohustuseks. Paljudel juhtudel ei ole tööülesanded seotud isiklike soovidega, vaid sellega, mida peetakse sobivaks ja mugavaks. Juriidilise kohustuse ideel on kaks mõõdet, millest üks on seotud õigusega ja teine filosoofiaga.
Õigusnormide struktuuri põhielement
See kontseptsioon sisaldub kõigis kehtestatud standardites. Sel moel viitab konkreetne keeld seadusliku kohustuse ideele.
Üksikisikute käitumine seaduse raames peab olema seaduslik kohustus. Selles mõttes on reeglid objektiivsed, mille eesmärk on kaitsta kogukonna huve.
Selleks, et normil või reeglil oleks õiguslik väärtus, peab see sisaldama teatud tüüpi õiguslikke piiranguid
Teisisõnu, seaduslik kohustus kehtib seni, kuni reegli rikkumisega kaasneb mingisugune sund või karistus.
Kui üksikisik sooritab ebaseadusliku või seadusega vastuolus oleva tegevuse, tegutseb ta seadusest tuleneva kohustuse vastaselt. Oletame, et inimene ei täida üürilepingut, kuna ei maksa omanikule kuumakse. Sel juhul viitab seadusest tulenev kohustus selle isiku kohustusele järgida lepingus sätestatut.
Seaduse austamine Kanti vaatenurgast
Õigusnormide austamine kannab teatud moraalitaju. Valgustusajastu filosoof Inmanuel Kant kinnitas, et seaduslik kohustus on vajadus täita teatud tegevust, sest seadust austatakse.
Teisisõnu, me ei peaks täitma õigusnormi mitte sellepärast, et oleme sellega nõus, vaid seepärast, et meil on moraalitunnetus, mis kohustab meid seadusi üldiselt austama.
Kanti jaoks on juriidiline kohustus ja austus seaduse vastu tihedalt seotud mõisted. Tuleb arvestada, et kantiaanlikus mõtteviisis on moraal inspireeritud isiklikust eneseveendumusest ehk indiviidi autonoomiast.
Järelikult ei peaks seaduse austamine põhinema hirmul võimaliku karistuse ees, vaid moraalsel kohustusel. Kui moraalne kohustus kantakse üle õiguse valdkonda, muutub see juriidiliseks kohustuseks.
Foto: Fotolia - muuraa
