Meid puudutaval mõistel on meie keeles kaks kasutust, ühelt poolt viitab see kõigele, mis on õige või žestiga seotud, ja teisalt viitab see žestide tegemisele.
Omad või žestidega seotud; žestide tegemine, mis edastab meeleolu, ideid, rõhutavad ...
Vahepeal on žest a Inimeste seas väga populaarne mitteverbaalse suhtluse vorm, mis tavaliselt edastab muuhulgas meeleseisundit, ideed või millegi rõhuasetust ja mida teostatakse mõne kehaosaga, tekitades liigestes ja käte, pea ja käte lihased.
Kuid ka žeste edastatakse sageli kogu kehaga, kehaasendiga, mis hõlmab kogu keha žeste.
See tähendab, et žest, olenemata sellest, kummalt poolelt see tuleb, tähendab alati millegi avaldumist, väljendust, mida soovitakse teisele või teistele teatavaks teha.
Nad edastavad hoiakuid ja seisundeid
Suur osa inimestevahelisest suhtlusest tuleb mitteverbaalsest.
Sõnadega edastame sisu ja ilmselgelt on sellel tugev mõistuse mõju, samas kui žestid edastavad hoiakuid ja seisundeid eriti.
Lisaks tehakse enamus žeste alateadlikult, st enamikule sellest, mida me teeme, me varem ei mõtle, vaid need tulevad välja otse ja loomulikult.
Tavaliselt on žeste lihtne lugeda, jälgides tähelepanelikult kellegi kehakeelt ja žeste ning isegi mitte rääkima, kui tunneme teda eraviisiliselt, neid vaadates saame teada, kas ta on muu hulgas õnnelik, vihane, kas talle midagi meeldib või ei meeldi. .
Näiteks kui keegi meile mingi žesti peale surub, on meil lihtne avastada, et see pole ehtne. Üks levinumaid on see, kui keegi simuleerib naeratust, mida tegelikult ei tunneta.
Läbi žestide saame väljendada erinevaid mõtteid ja tundeid, nagu põlgus, armastus, kiindumus, vastumeelsus, vihkamine ja paljud teised. Teisisõnu, žestid võivad olla nii meeldivate ja positiivsete kui ka negatiivsete teemade edasikandjad.
Peaaegu kõik inimesed, kui me räägime, saadavad sõnu, mida me väljendame, žestidega, samas on mõned kultuurid ja etnilised rühmad, kes kasutavad rohkem žeste kui teised.
Selle all peame silmas ja teeme selgeks, et žesti ja sõnaga saab kaasneda ning nii üks kui ka teine lisavad suhtluses väljendit.
Kuid mõnikord piisab vaid žestist, et väljendada oma mõtteid, ilma et peaksite sõnagi ütlema.
Veel üks žestidega seotud probleem on aktsepteerimine, see tähendab, et mõnes maailma osas võib žest olla väga pahaks pandud, samas kui mujal võib see olla laialdaselt aktsepteeritud.
Teisest küljest peame mõistma, et on žeste, mis on sotsiaalselt kokku lepitud ja aktsepteeritud ning väljaspool erinevaid kultuure, kasutusviise, kombeid ja keeli kasutatakse neid kõikjal, näiteks pea mõlemale poole liigutamine tähendab eitamist ja selle nihutamist. ülalt alla tähendab jah, kui nimetada mõned kõige populaarsemad žestid.
Žestitunnid
Nüüd eristab žestide kõige levinum klassifikatsioon neid järgmiselt: sümboolsed žestid (need on tahtlikult väljastatud signaalid, millest igaüks teab hästi, mida öelda tahab, nt ülestõstetud pöial näitab, et kõik on korras, vertikaalne nimetissõrm huultel, viitab vajadusele vait olla), illustreerivad žestid (Need saadavad verbaalset suhtlust kas öeldu rõhutamiseks või rõhutamiseks sõnadega; tavaliselt on need väga kasulikud avalikes kõnedes, näiteks presidendikandidaat, kes garanteerib, et tema ettepanekuga tulevad nad ette ja seda öeldes tõstab ta üles mõlemad käed), reguleerivad žestid (Nende eesmärk on suhtluse reguleerimine või sünkroonimine, näiteks kätlemine kellegagi vestluse alustamisel) žestid, mis väljendavad tundeseisundeid (Nende inimeste kaudu väljendavad nad oma hetke emotsionaalset seisundit, näiteks lai naeratus on selge rõõmuhetke näitaja) ja kohanemisžestid (Need on need, mida me kasutame emotsioonide juhtimiseks, mida me ei taha paljastada või kui tahame stressi tekitavas olukorras rahuneda; oleme närvilised ja siis närime küüsi või võtame pastaka ja kanname seda endaga kaasas sõrmed ühelt küljelt teisele).
