Põllupäevik on dokument, tavaliselt lihtne märkmik, kuhu uurija salvestab asjakohased andmed teabe kogumise koha kohta.
Terminit päevik kasutatakse seetõttu, et kasutatud dokumendi funktsioon on sarnane isikliku päeviku funktsiooniga. Sõna väli kasutatakse seetõttu, et päeviku sissekanded on tehtud välitööde kontekstis ehk kohas, kus kogetakse rida kogemusi. Selles mõttes võib mõiste väli viidata klassiruumile, vabaõhuplatsile, džunglialale, linna enklaavile ja lõpuks igale alale, kus kohapealne uurimine läbi viiakse.
Väližurnajal on uurimisprotsessis konkreetne roll
Eeldatavalt kasutab zooloog, botaanik, antropoloog või arheoloog oma uurimistegevuses väliajakirja. Päevikusse panevad nad kirja kõik, mida kavatsevad hiljem oma tavapärases töökohas või laboris analüüsida.
Päevikus kogutakse konkreetseid andmeid, joonistatakse olukordi, visandatakse, pannakse kirja ideid ja kokkuvõttes jäädvustatakse paberilehele info, mis võib uurimisprotsessis olla asjakohane. Selles mõttes on välipäevik töövahend enamikule teadlastele, kes peavad kohta tundma vahetult ja mitte ainult teoreetilisest vaatenurgast. Võib öelda, et see tööriist võimaldab saada diagnoosi uuritava kohta, olgu see siis loomade, taimede, arheoloogiliste jäänuste või inimeste rühm.
Väliajakirja ebateaduslik aspekt
Põllupäeviku jaoks pole ühest mudelit. Tegelikult saab iga teadlane seda mitmel viisil kasutada. Tavaliselt on selle kasutamine suunatud rangelt objektiivsete ja teadusliku väärtusega andmete hankimisele. Kuid mõnikord on nendesse märkmikesse lisatud terve rida subjektiivseid küsimusi, eriti uurija isiklikke muljeid.
Tuleb meeles pidada, et paljud uurimistööd muutuvad lõpuks kirjanduslikeks esseeteks, milles subjektiivsed elemendid kaunistavad ranget uurimistööd.
Charles Darwini päevikute näide
Charles Darwin oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja loodusliku valiku teooria ja on tuntud kui evolutsiooniteooria isa. Oma teooria arendamiseks rändas ta aastaid erinevatesse paikadesse planeedil.
Oma teekonnal pidas Darwin välipäevikut (tuntud ka kui reisipäevik), kuhu ta pani kirja rea rangelt teaduslikke andmeid ja samal ajal ka oma isiklikke kogemusi. Nii saab tema töö lugeja teada tema teadusliku käsitluse teoreetilisi küsimusi ning ajaloolist ja isiklikku konteksti, milles uurimistöö toimus.
Darwin on oma aruannetes loodusteadlane ja ajaloolane ehk loodust vaatlev teadlane ja paralleelselt oma aja kroonik, kes kommenteerib kõike, mis tema ümber toimub.
Fotod: iStock - jxfzsy / lechatnoir
