Sõna liha kasutatakse loomse päritoluga koe tähistamiseks, nii inimese kui ka mitteinimliku päritoluga (kuigi enamasti viitab see mitteinimlikule päritolule). Mõiste liha on alati seotud toiduga, mida inimene või mõni muu loom, kes on täpselt lihasööja, võib kasutada. Liha koosneb peamiselt lihaskoest, kuigi osa sellest võib pidada ka rasvaks, mida kasutatakse maitse ja õlisuse saavutamiseks. Liha on ka üks inimese toitumise põhielemente ning seda võib leida erineval kujul ja erineval kujul.
Liha on populaarne toiduaine mitmel põhjusel. Esiteks on see toitainete, vitamiinide ja mineraalide rikas toit, mida köögiviljade omad peaaegu ei asenda. Samas on liha tänu rasvasisaldusele palju maitsvam. Tavaliselt on kõige levinumad lihatüübid veiseliha, kana ja kala. Olenevalt piirkonnast ja iga kogukonna eelistustest võib leida ka küülikut, hirve, jänest, lamba, kitse, sealiha ja muid metsloomi.
Liha välimus võib varieeruda olenevalt tüübist, millest me räägime. Kõige tavalisem liigitus (valge ja punane liha) on seotud konkreetse liha värvusega: veise-, hirve- või pühvliliha on oma tugeva värvuse tõttu punane, siis kana või kala on valge liha, mõnel juhul peaaegu läbipaistev.
Liha kasutamine tänapäeva inimese toitumises on tänapäeval tervise-, eetiliste ja majanduslike probleemide tõttu väga kaheldav. Arvatakse, et lisaks julmusele võib loomaliha tarbimine tekitada suurema kalduvuse haigestuda sellistesse haigustesse nagu rasvumine või kõrge kolesteroolitase. Samas on loomakasvatuses hinnanguliselt palju pistmist metsade laastamise ja keskkonna saastamisega toodetest, mida lihale paremas seisukorras hoidmiseks lisatakse.
