Õigus on sotsiaalne nähtus, mis kujutab endast normatiivset süsteemi, mille abil on võimalik ühiskonda korraldada. Seaduste kogum moodustab süsteemi, mis võimaldab reguleerida sotsiaalset käitumist mõnes valdkonnas, olgu see siis äri-, tsiviil-, kriminaal-, töö- jne.
Filosoofilise refleksiooni seisukohalt leitakse, et õigusseadused nõuavad ratsionaalset legitimeerimist.
Selles mõttes on kaks võimalikku teoreetilist lähenemist:
1) Õigusnormidel on loomulik alus inimmõistusel, täpsemalt universaalsetel eetilistel põhimõtetel, nagu õigluse, vabaduse või võrdsuse idee ja
2) Pole olemas inimlikku mõistust, mis oleks õigusnormi üldprintsiip, vaid iga seadus või norm sõltub sotsiaalsest kontekstist ja õiguse ajaloolisest arengust.
Esimest lähenemisviisi tuntakse kui loodusseadust või loodusseadust ja teist on positiivne seadus või positiivne seadus.
Iuspositivismi üldpõhimõtted
Õiguse peamine allikas on seadus. Nii uurib iuspotivism õigust sellisena, nagu see on, st seadusi, millest õigussüsteem koosneb. Kuigi seadus on põhiõiguse allikas, on ka teisi õiguse allikaid, nagu tava või kohtupraktika.
Iuspositivismi postulaatidest lähtuvalt peab kohtunik olema ustav seaduse tõlgendaja, et tema otsused ei saaks põhineda ülimatel ideedel või väärtustel väljaspool õigusnorme.
Positiivne õigus väidab, et me teame ainult neid andmeid, mida pakuvad teadused ja erinevad abiharud, mis võivad fakte tõestada, ning selliseid fakte tuleb tõlgendada vastavalt seadustele.
Õigusnormid võivad eksisteerida eetilisest alusest sõltumatult. Nii on õigus ja eetika täiesti autonoomsed valdkonnad. Selles mõttes käsitleb seadus üksikisikute välist käitumist, eetika aga keskendub inimese kavatsustele.
Iuspositivismi eellugu
- Esiteks, 19. sajandi saksa filosoofia esitas positiivse õiguse vastandina loodusõigusele.
- Teiseks, 19. sajandil pani prantsuse filosoof Auguste Comte aluse positivismile, teaduslikule hoiakule ja metafüüsiliste käsitluste tagasilükkamisele rajatud reaalsusnägemusele.
- Lõpetuseks, 20. sajandi alguse loogilise positivismi hoovus väidab, et õigusteadus on normatiivne teadus ja see tuleb lahutada mis tahes muust inimese loomulikul mõistusel põhinevast kriteeriumist.
Fotod: Fotolia - Xiaoliangge / Lightfield
